Laupäev ehk lahkumispidu

Laupäeval ärkasime sellisel harju keskmisel ajal :) kuskil 10.30 ajal kuna inimesed siblisid juba ringi. Käisime linna peal ja poodides. Selle pluusi ostsin ma ikkagi laupäeval mitte reedel...aga pole tähtsust :) Tulime siis linnapealt tagasi ja tšillisime hostelis. Kuna Pete ja Florian läksid täna meie juurest ära Balile, siis jätkasime nende ära saatmispeoga. Tegime taaskord grilli ja sõime kirsi-martsipanipirukat. Meie hostelisse tulid 2 uut kutti, kuid nad tulid vaid üheks ööks, sest täna läksid nad langevarjuhüpet tegema :D Pärit on nad Perthist.  Vot need on hullud tüübid :D:D:D ikka tõsised möllumehed. Nimed on Shane ja Shannon...Shannon on veitsa selline gay-guy tüüpi. Pidin pikali kukkuma kui nad oma vanuse ütlesid...üks on 21 ja teine 20...mina pakkusin ühele neist ehk siis Shanele 26 :D Nad nägid ikka tunduvalt vanemad välja. Jõime veini ja kõike muud ka ja mängisime kaarte...Shithead`i, Unokaarte ja siis ühte joomismängu Circel of death. Päris hull mäng oli... Tantsisime, mängisime ja veetsime niisama mõnusalt aega. Magama sain ma kuskil 5.30 ajal :) Oli vinge pidu. Hommikul ärgates oli minu üllatus suur, sest kutid pidid juba 9.30 langevarjuhüpet tegema minema aga kui 11.30 toast välja astusin, jalutasid nemad mulle vastu :) Vaesekesed magasid oma hüppe maha...tegelikult ainult Shane magas 1 hüppe maha, sest neil on 13.30 ka aeg kinni pandud. Pohmakas oli neil ka päris hull...loodan, et neil oli ikka meeles langevari lahti tõmmata :) Väga sõbralikud ja hullud peoloomad :D Lubasid järgmine nädalavahetus tagasi siia tulla. Muide need veidrad briti tüübid, kes kunagi kellegagi ei suhtle ja ainult jõusaalis elavad jõid isegi meiega eile :) Tulid kuskilt linnapealt suht purjakil ja siis kutsusime nad enda juurde välja jooma...ja voilaaa nad tulidki :)  Naljakas oli neid vaadata kui purjus olid.
Täna on siis selline uimane päev olnud ja kuna Flo ja Pete ära läksid, siis on ka kurb päev olnud...üldse ei tahtnud, et nad läheks, ilma nendeta on siin nii vaikne ja rahulik :( Arvatavasti kobime täna varakult magama, et homme jälle parimas vormis olla ja puid pügada :) Ja muide mingil uskumatul kombel olen ma suutnud oma eesti sim-kaardi ära kaotada...täiesti kadunud noh. Teadsin jumala kindlalt, et see oli mu väikses valges kotis lukuga sahtlis ja kui eile otsima hakkasin, siis enam ei olnud  :( Uskumati milline kala ja asjade kaotaja ma siin Aussis ikka olen...varem pole selliseid asju minuga kunagi juhtunud. Kirjuta siis varsti jälle...lähen nüüd arbuusi sööma, et terve öö vetsu vahet joosta saaks :)

Reede :)

Oleme juba üle nädala töödanud viinamarjapuude pügajatena. Kui alguses oli töö raske ja nõme, siis nüüd on juba täitsa talutav...muidugi juhul kui vihma ei saja. Ülemus on ka juba sõbralikum ja mõnusam. Päevad lähevad siin olles ikka meeletult kiiresti, lihtsalt uskumatu. Ootasime pingsalt reedet, et teada saada, kas töötame siin edasi või ei ole meid vaja kuna pole just kõige kiiremad. Õnneks on Dave meiega rahul ja saame edasi töötada :)   Kuna reedel oli palgapäev, siis otsustasime natukene lustida...käisime linna peal ja šoppasime veidi ringi...mitte palju, ostsin ainult 1 pluusi. Käisime ka toisupoes süüa ostmas ja alkoholi poes ka :) pidi ju tähistama esimest palgapäeva...tagasi tulime siis 3 liitri veiniga ja Wipeoutiga, mis on austraalia odavam variant Malibu rummist...see oli joodav aga originaal on ikka tunduvalt parem ja ka tunduvalt kallim..tervelt 30 dollarit kallim. Gray ja Franzy tulid ideele teha Barbeque õhtu. Vot see oli alles grillikas...kotletid, burgerisaiad, salatit, juurikad, erinevad kastmed...tõeline söögiorgia :D Kuna pugisime ennast nii täis, siis otsustasin piruka laupäevaks jätta. Jõime, sõime, rääkisime juttu ja mängisime ping pongi või noh leiutasime sellest oma versiooni :)
Raske töönädal oli selja taga ja seetõttu väsisime suhteliselt kiiresti ära ja läksime magama juba 12 ajal. Teised jaurasid veel edasi aga mitte kaua :)

Nädalavahetus :D:D:D

Töötame nagu kontoriinimesed esmaspäevast reedeni ja igapäev 8 tundi. Nädalavahetus on VABAAAAA :D Nagu backpackerites ikka on siin pidu 24/7. Reedel oli siin suht vaikne kuna enamus läksid kõrval linna oma saksa sõpradele külla. Laupäev oli siis aga 3 Taiwani kuti ärasaatmispidu. Sain siis teisegat tuttavaks ja jõin nendega õues veini...meil on selline mõnus katuse alune siin. Kõige lahedamad on Sacha, Elly, Graham, Flo ja Peter...nüüd siis ka Francy. Saan nendega hästi läbi ja istume õhtuti õues ning jutustame ja joome veini...kõige odavam jook backpacckeritele. Laupäeval ei lastud mul tassi tühjakski juua, kui juba juurde kallati :D Laupäeva päeval jalutasime linna peal ja ookeani ääres aga kuna hakkas sadama, siis väga kaua ei jalutanud. Kuna ma olen selline veidrik, kes peale pidu vara ärkab, siis läksime pühapäeval uuesti suht varakult linna peale ja jälle ookeani äärde. Õnneks oli ilm ilus ja nii mõnus oli jalutada. Jalgupidi sulistasime vees ka. Pühapäeva õhtul istusime jälle Taiwani kuttide ja teistega õues ning jõime jällegi veini, sest esmaspäeva hommikul läksid nad Perthi L Kõige nõmedam on see, et just siis kui hakkad inimestega suhtlema ja leiad uusi lahedaid sõpru lähevad ära kas nemad või peame ära minema meie. Laupäeval lahkuvad Flo, Graham ja Peter, seega kõik meie peoloomad jätavad meid maha aga loodame, et tulevad siis uued asemele :D Reedel on siis jällegi ära saatmispidu ja kuna Graham teab, et ma kondiitriks õppisin, siis palus ta midagi neile lahkumise puhul küpsetada...teen neile siis martsipani-kirsipirukat J Tuleb jällegi mõnus ja meeldiv õhtu toredate inimestega. Üritan siis enam mitte nii pikka kirjutamis vahet jätta aga õhtuti koju tulles on käed nii väsinud, et raske ja pistu ka valus on trükkida. Aaaa...täna hommikul tööle sõites, ületas meie autojuht veidike kiirust ja politsei pidas meid kinni...ilma hoiatuseta kirjutati välja 150 dollari suunune trahv :S päris karm. Peale seda jooksis meil suht auto lähdealt üle tee metsik känguru, mis oli üsna pirakas J ja siis täna õhtul nägime siin hosteli puuotsas opossumit ka J suht kole suur rott on.

Viinamarjapuude pügamine

Meie tööks on siis viinamarja puude pügame  mitte viigipuude pügamineJ Nonii meie kullakallis töö on kuradi nõme ja raske, seda peaks tegema ainult mehed, sest neil on rohkem jõudu. Tööpäev näeb siis välja nii: kell 6.15 on äratus, siis hommikusöök, siis võtame oma 7 asja, kaasa arvatud lõuna kaasa ja sõidame umbes 20 minutit linnast välja farmi tööle. Kell 10 on paus 30 minutit, siis kell 13 on lõuna 30 minutit ja kell 16 on tööpäev läbi J Alguses tundus see lõikamine ikka täitsa raketiteadusena. Milliseid oksi tohib lõigata  ja milliseid mitte, kui suur peab okste vahe olema ja blaablaablaaa. Lõikamiseks kasutame 3 tüüpikääre: tavalised oksakäärid, suured oksakäärid ja elektrilised käärid. Tavaliste kääridega lõigates jäävad käed ikka  jube valusaks. Esimesel päeval suutsin ma parema käe kõik sõrmed peale väikese sõrme villi lõigata...jube nõme. Teisel päeval ostsime rullplaastrit ja nüüd teibime hommikuti oma kallid sõrmed ilusti kinni. Reedel sadas hommikul rämedalt vihma ja välgutas ka, sellepärast alustasime oma tööpäeva kell 10. Õnneks siis enam eriti palju ei sadanud.

Peale 2 päeva töötamist oli meil juba kopp ees ja hirm ka nahas kuna meie kallis Elly vallandati reedel, sest oli liiga aeglane, me oleme ka suht teod aga teeme, mis suudame...käed lihtsalt ei suuda rohkem. Boss on meil kuskil 35 aastane mees, kes peab seda viinamarjaistandust koos oma isaga, neil on veel hunnik lambaid ja lehmad ka. Bossil nimega David on naine ja peaaegu 2 last...üks on kohe kohe sündimas. Muidu on Dave tore aga ta on selline kahtlane, kunagi ei tea, mis tuju tal on ja kui ta nalja teeb, siis ei saa neile üsna tihti pihta. Ta küll naeratab aga samas võib ta sulle 2 sekundit hiljem öelda, et sa oled vallandatud. 2 esimest päeva õpetasin ma Dave`le eesti keelt...oli päris koomiline vaadata kuidas ta viinamarjaoksi lõikas ja samal ajal kordas leib, õlu...leib, õlu J Neil on 7 suuuuuuuuuuuurt viinamarja aeda, ridu on suht miljon ja need on päris pikad. Lõikame paaridena: üks on ühel pool rida ja teine teisel pool. Ära peab lõikama need oksad, mis kasvavad külje peal või mis on viletsad ja okste vahe peab olema u 10 cm. Peenemaid oksi kui pliiats tavaliselt külge ei jäeta, lõikama peab siis võimalikult puutüve lähedalt ja mis peamine....peab lõika kiiresti. Me oleme suht algajad ja seega eriti kiired ei ole aga samas me teeme korralikult aga jah sellest ei piisa. Meie eesmärk hetkel on töötada seal nii kaua kuni meid vallandatakse, sest oleme liiga aeglased või kuni auto raha kokku saame J Palka makstakse iga 2 nädala tagant ja tšekiga. Veits nme süsteem, sest üüri peame iga nädal maksma. Makstakse tunnitasu ehk siis 18.50 on tund ja palgapäev on reede :D

Busselton :)

Alates kolmapäevast oleme siis olnud Busseltonis. Elame hostelis nimega Phat Sam`s Hostel, mis on töö hostel. Hostel on  pisike ja nunnu nagu korter. Elame ühes toas veel 3 tüdrukuga. Enne oli meid kokku 6 aga täna läks üks tüdruk nimega Elly Perthi, kuna ta vallandati reedel L Peale tüdrukute elab siin veel ka terve hunnik kutte erinevatest riikidest. Näiteks on siin 2 briti kutti, kes on üliveidrad, sest ei suhtle teistega üldse ja peale tööpäeva elavad nad jõusaalis ja nad ei pese oma nõusi, mis ajab ülinärvi, sest kui elad koos veel hunniku inimestega, siis peaks enda järgi ikka koristama ka. Igapäev joovad nad mingit veidrat pulbrijooki, et oma muskleid kasvatada. Meie saksa tüdruk kuulis neid täna rääkimas, et neile ei meeldi suhelda inimestega, kelle emakeel ei ole inglisekeel...ühesõnaga friigid. Siis on meil siin 1 itaalia kutt, kes ei näe üldse Itaallane välja, tema nimi on Florian ehk Flo, veel on UK-st pärit Graham ja Sydney lähedal pärit Peter. Siis on veel 2 Jaapani kutti, 1 Korea kutt ja oli ka 3 Taiwani poissi, kes olid väga sõbralikud ja lahedad aga kahjuks lahkusid eile. Meie toas on Korea tüdruk Sue, Taiwani Tüdruk Sascha ja Sakslanna Francy. Täna läks ära meie hull tüdruk UK-st Elley J heas mõttes hull tüdruk. Meie hostelil nunnu väike aed, meil on siin kanad ja grillimiskoht ja pingpongi laud. Busselton on väike ja armass linn, kus elab 22 000 inimest. Siin on päris palju poode, mcdonald`s ja veel mitu kiirsöögikohta, mis asuvad meist kohe üle tee...paha paha. Aga meie sööme veel tervislikult. Teeme risotot juurviljadega ja salatit sööme ka igapäev :) Kuna kaks tüdrukut meie toast töötasid kartulifarmis, siis on meil alati ka kartulid olemas.

Pohmellipäev

Teisipäev oli siis selline lebo päev, kuna tööd enam otsima ei pidanud. Uni läks varakult ära mingi 9 ajal hommikul ja siis läksime linna peale kummikuid ja muid vajalikke asju uue töö jaoks muretsema. Meil ei olnud häda midagi aga poistel vaesekestel oli halb olla J ikka väga halb. Thomas oli ainuke, keda päeval nägime, kuna Ro oli tööl ja David magas mingi kella 15-ni ja siis vireles oma toas. Poes käies ostsime KÄNGURULIHA J tahtsime selle ära proovida, kuna kõik räägivad, et see on nii hea. Sellele lisaks tegime risotot ja praadisime muna. Kusjuures liha oli väga hea ja maitsev...selline mahlane ja mõnus nii kaua kuni hakkasin mõtlema kui nunnud nad on ja siis enam süüa ei suutnud. Õhtul tuli Ro koju ja siis istusime veel viimast korda väljas ja rääkisime juttu. Esimene asi, mis Ro mulle koju jõudes ütles oli „Fuck You“ kuna tal oli jube pohmell ja ta pidi terve päev tööl olema :D Aga ta on lihtsalt nii lahe, et täitsa lõpp kohe. Nii kahju oli hostelist lahkuda ja neid enam mitte näha L  Nautige siis minu seikluste lugemist ja üritan homme peale esimes tööpäeva uuest tööst ja elukohast kirjutada, hetkel on sõrmed juba kirjutamisest krampis J

Happy Birthday :)

Sõime siis oma jammid tacod köögis ära ja suundusime meie tuppa teqilat jooma ja seltskonda nautima. Et mitte lihtsalt niisama teqilat kaanida mõtles Ro välja, et oleks ju toredam kaarte mängides juua...ehk siis mängisime kaardimängu 10 sarnast mängu Shithead. Kes kaardid üles korjas pidi pitsi võtma J Enne teqilat jõime muidugi veini ka. Noh...ma pole kunagi kaardimängus eriti osav olnud ja nii mõnigi pits tuli võtta. Nalja sai palju J Jõime tegilat ka apelsini ja kaneeliga...jube hea oli ja huvitav ka, mõnusalt magus selline. Kuna see sai otsa, siis käidi poes ka viina järgi. Rääkisime juttu ja kuulasime head muusikat...ühesõnaga nautisime seltskonda. Poisid läksid siis suitsu tegema ja jäid jube kauaks ära. Tagasi tulid nad šokolaaditordiga, mille peal olid säraküünlad, suure kapsaga ja armsa roosa kaardiga ja  laulsid happy birthday to you laulu. Ma ei saanud alguses mõhkugi aru, et miks ja kellele nad laulavad...ja siis tuli välja, et mulle J Kuna Ro eelmine nädal küsis, et kui vana ma olen ja ma ütlesin, et sain 3 nädalat tagasi 24 aga sellist tunnet ei ole, kuna istusin Kuala Lumpuri lennujaamas ja kuna ajavahe oli ka veel päris suur, siis jäi Minu päev lühikeseks. Ro oli selle meelde jätnud ja nüüd siis tegid mulle sellise suure ja armsa üllatuse, et siiamaani ei usus, et sellised inimesed olemas on. Kapsapea kinkisid nad sellepärast, et teavad, et mulle maitseb kapsas. See oli lihtsalt niiiiiiiiiiiiiii kuradi armas, et pole sõnu...ma ei saa sellest vist kunagi üle. Kuna säraküünlad ajasid tossu, siis suutsime kogu hosteli tuletõrje alarmiga üles ajada J aga õnneks ei olnud keegi pahane. Tšillisime siis kuskil kella 2ni, siis tuli jube uni ja läksime magama aga poisid jäid veel õue jutustama. Ro vaeseke pidi hommikul kell 12 tööl olema, ta töötab nimelt ühes baaris, baarman või midagi taolist.

Happy Tacos Day!

Kui Ro linnapealt hostelisse jõudis, siis esimese asjana soovis ta mulle head tema enda leiutatud püha ehk siis Happy Taco`s Day. Otsustasime kõik koos poodi minna, et vajalikud asjad muretseda. Kuna Dave ja Thomas tahtsid oma CV-si teha kuna nemad olid meie pundist ainukesed, kellel polnud veel õnnestunud tööd leida, siis nemad meiega poodi ei tulnud. Seega läksime mina, Kristi ja Ro poodi. Kõige pealt kui poodi jõudsime, siis ütles Ro, et teeme võidu, kes ennem Tacod poest üles leiab. Ja arvake ära, kes võitsid J meie muidugi. Šoppasime siis Woolsworthis ehk kohalikus toidupoes vajalikke asju. Ostsime 3 erinevaid Tacosi, siis ostisme kana, hakkliha, tomatid, lehtsalatit ja kastmeid. Kõige lahedam oli see kuidas Ro meid poes kutsus, kui ta meile midagi näidata tahtis...“Estonia come here“ J...väga lahe :D Hüppasime siis ka kohalikust alkoholipoest läbi, et Teqilat osta, igaksjuhuks võtsime ka 2 veini...2.99 oli ühe hind...odava veini kohta oli see väga hea ja joodav. Jalutasime siis suurte poekotikestega kodu poole ja, et lõbusam oleks, siis laulsime Ro`ga laule, mis parasjagu pähe tulid...näiteks Yellow Submarine ja Dirty Beat J Kui koju jõudsime, siis hakkasime kõik koos kokkama. Kui ütlesime, et peame kolmapäeval lahkuma ja nad maha jätma, siis olid nad väga kurvad ja ei tahtnud, et me läheks L Seega sai Taco päevast ühtlasi ka meie ära  saatmispidu. Ro luges sõnad peale ja käskis kindlasti ühendust pidada ja teada anda kuidas meil läheb ja enne Eestisse tulekut veel kindasti Perthis läbi käia ja nendega veel üks korralik pidu maha pidada.

Töö otsingud vol 2

Nädalavahetuse veetsime Davidi, Rohani ja Thomasega Family Guyd vaadates. Kusjuures sõime seda vaadates puuvilju...hea ja tervislik ju. Kuna Ro sai pühapäeval esimese palga, siis jõime sellepuhul viskit J Ro`l vanal geeniusel tuli teqiila laulu lauldes idee teha Taco päev ehk Teqila õhtu...Kuna esmaspäv oli tal vaba, siis ostustasime selle peo teha esmaspäeval. Hommikul käisime taas Aussijobis lootes, et ehk on nädalavahetusel midagi head tekkinud aga ei...ei mingit tööd kahele inimesele ja ilma autota L Kuigi Nadja ehk siis see neiuke, kes seal töötab soovitas meil ikka edasi neid külastada, siis meil tekkis juba lootusetuse tunne, et ei leiagi enam midagi. Tuju suht nullis jalutasime kodu poole, pea mõtteid täis, et mis nüüd edasi saab. Kas tasub Perthi jääda ja loota, et ehk tekib mingi töö või liikuda edasi aga kui edasi liikuda, siis kuhu? Ei tahtnud nagu päris lampi ka kuskile sõita, et ehk seal leidub tööd. Reedel netis surfates leidsin ühe töö backpackeri Busseltonis ehk siis 230 km Perthist lõuna poole. Saatsin neile siis maili, et kas seal kandis tööd on. Vastuseks sain, et on küll ja et ma helistaks neile. Helistasin siis ja uurisin, et kas on miskit. Kuigi ma mailis mainisin, et meil autot ei ole, siis ilmselt jäi see neil kahesilma vahele, sest öeldes, et autot ei ole saime vastuseks, et siis hetkel pole midagi pakkuda. Esmaspäeval koju jõudes ja netti minnes oli tulnud sealt samast hostelist meil, et neil on meile tööd ja et transpordi saavad meile ka organiseerida J Küll need alles olid head uudised. Kuna kolmapäeval ehk siis täna pidime niikuinii hostelist lahkuma, siis ütlesime, et saame tulla kolmapäeval ja siis homme ehk neljapäeval alustame juba viigipuude pügamist J  

Austraallaste veidrused

Esiteks on siin väga naljakad valgusfoorid. Tegelikult valgusfoorid on normaalsed aga nad teevad jubedat häält...ma saan aru, et see on pimedate inimeste pärast aga alguses oli ikka päris hirmus, kui järsku hakkab valgusfoor sellist häält tegema nagu keegi tulistaks...mina kui nõrganärviline ehmusin ikka igakord.  Roheline tuli põleb väga lühikest aega...selle ajaga jõuan ainult poole teepeale aga õnneks saab ka vilkuva punasega edasi kõndida. Ma siin alguses mõtlesin, et küll neil Austraallastel peavad ikka pikad jalad olema, et nii lühikese ajaga üle tee jõuavad. 

Siis on minu jaoks naljakas ja harjumatu, et suvalised inimesed tänava peal naeratavad ja tervitavad :) see on nii nunnu. Siis nad on veel üli viisakad, vabandavad ette ja taha kogu aeg. Siis lastakse autoga signaali ja lehvitatakse...noh need on sellised noored nagad pigem :)

Üks asi, mis mind jubedalt häirib ja närvi ajab on see, et liikluskultuur on neil täiesti olematu. Mina kui jalakäija võingi ülekäiguraja juurde ootama jääda...mitte keegi üle ei lase. Sama on ka rohelise foori tulega, kui Eestis peavad pööret sooritavad autod jalakäijad üle tee laskma, kui neil põleb roheline tuli samaaegselt, siis siin ei koti see kedagi...hea, et alla ei aeta kui julgen rohelisega üle tee minna. Muidu on aga aussid nunnud lillelapsed. Aaa...üks veider asi...poodides on turvaväravad aga turvamees seisab selle kõrval ja kontrollib väljuvate inimeste poekotte. Mis kasu neist turvaväravatest siis üldse on? Meil Eestis kontrollitakse ainullt siis, kui piiksuma hakkab aga siin kontrollitakse niisama ka. Hetkel siis kõik jälle...lähen õue Ro ja Davega Family Guyd ja American Dadi vaatama :) Tsauka

Uued hosteli kaaslased :)

Kui me esimest korda siin hostelis olime, siis olid siin ainult Asiaadid aga nüüd kui oleme peale 1,5 nädalat ära olekut tagasi, on siia üllatavalt palju eurooplasi tekkinud. Kahte tüüpi ma juba olen maininud, nüüd on nimed ka teada :) See geyguy on Rowan ehk Ro ja UK tüüp on Dave. Siis eile ilmus meile siia veel üks UK geyguy Marc, kes on väga naljakas....ikka väga naljakas....kohati hullem kui turumutt aga ta on omamoodi lahe ja väga sõbralik. Siis on siin veel üks sakslane Thomas ja veel mingeid tüüpe, kellega pole veel tutvunud. Igatahes kuna eile oli reede, siis otsustasime veini juua. Dave ja Thomas istusid õues ja jõid samuti veini, liitusime siis nendega. Jõime ja rääkisime juttu...vahva oli :) Rowan oli kahjuks tööl, niiet tema saabus alles siis koju kui me juba magasime. Algselt oli plaan ka kuskile lähedale pubisse minna aga need on suht  vähe lahti ja lõpuks me ei viitsinud minna, sest jube külm oli ka. See uus tüüp Marc aga tahtis nii hirmsasti minna...eks ta siis üksi läkski :) ja me pole teda siiamaani näinud...loodame, et ta ikka hosteli üles leidis, sest ta oli juba suht purjakil kui siin hostelis olime.
Kuna me jalutame igapäev nii meeletult palju, siis olime õhtul ikka suht väsinud, niiet mingi 00.30 kobisime magama :) Muide me käisime eile Perthi loomaaia...väga vinge oli...palju lahedam kui Eesti oma :D Jalutasime seal ringi mingi 3 tundi. Niiet eile jalutasime kokku mingi 30 km-i :) üsna palju ikka.
Mul on väga heameel, et meil on siin lisaks asiaatidele ka euroopa inimesi tekkinud, tore on suhelda ja uusi tutvusi luua. Ro ja Dave on ülivinged...sarnase huumoriga nagu mina, niiet nalja saab.

Töö otsingud

Alates esmaspäevast oleme usinasti käinud aussijobis ja jobshopis uut tööd otsimas. Siiani on vaikus. Probleem nimelt selles, et meil ei ole veel autot ja see on ka keeruline, et me tahame ühte kohta tööle minna. Kolmapäeval oli pakkumine veini istandusse viinamarju purustama aga ei saanud sinna, sest meil pole ju autot. Neljapäeval uuesti aussijobi minnes oli neil 1 koht sinna veel vaba aga meid on ju kaks. Kohtasime seal tööbüroos ka kahte eesti tüüpi...päris muhedad tüübid olid. Neljapäeval peale aussijobist käimist oli tuju kehva  ja jalutama minna ei tahtnud. Tulime varakult tagasi hostelisse, et hakata netist tööpakkumisi uurima ja samas ka autot otsima. Nagu arvata oligi, siis tööd miskit ei leidnud ja normaalsete autode hinnad käivad hetkel üle jõu. Passisime veidi hostelis ja siis läksime jalutama, sest muidu oleks ma hulluks läinud. Jalutasime ühele jalka väljakule meie hosteli lähedal ja hakkasime uuno kaarte mängima.
Kui jahedaks läks, siis otsustasime poest läbi minna, et väike vein osta. Õhtul tegime süüa ja jõime veini. Muide siin saab 5.50 eest ülikobeda veini. Kui Eestis on odavad veinid suht jubedad, siis siin on need väga head ja maitsvad. Reedel hommikul olime jälle kell 10 aussijobis platsis ja meie üllatuseks oli seal väga vähe inimesi, tavaliselt kui sinna veidi peale 10 jõuame, siis on järjekord sõiduteeni aga seekord ei olnudki järjekorda. Kuulasime siis tööpakkumised ära ja ei miskit uut, tahetakse kvalifikatsiooniga kokkasi, ettekandjaid ja lapsehoidjaid. Üks tööpakkumine jäi kõrvade vahele, roadhouse kuskil Western Australias...täpset kohta ei tea aga sinna oli vaja mingeid aiatöid tegema. Muidu ülihea pakkumine, sest see on hea võimalus rahakogumiseks, kuna roadhouse asub tsivilisatsioonist kaugel ja raisata pole seal millegi peale aga jällegi oli sinna vaja ainult 1 inimest, seega jäi ära. Olime suht pettunud ja nördinud, et jälle ei leidnud midagi aga siis üks tore töötaja seal süstis meisse natuke positiivsust ja ütles, et kui esmaspäevaks mingeid farmitöid ei teki, siis saadab meid country pubi, et sinna oleks vaja lapsehoidjat ja ettekandjat-köögiabilist. Ütlesime, et meil pole sellelaadset kogemust aga tema ütles, et pole hullu, vaatab, mis teha annab. Loodame siis, et uus nädal toob positiivseid uudiseid. Hetkel meil veel raha on, niiet saame kuulõpuni ilusti hakkama aga tööle tahame ikkagi kiiresti saada, kuidagi kasutu tunne on muidu. Ja tahaks juba šoppamas ka käia, siin on tegelikult suhteliselt odav kui raha on :) Ilusad mantlid ja kingakesed ja puha...ja lahedaid päikseprille on ka palju.

Kings Park

Kes facebookist pilte on vaadanud saab ilmselt aru, et mul on tekkinud mütsimaania :) Leidsime ühe poe nimega Australian Gifts, kus olid väga armsad mütsid. Alguses leidsin ja ostsin valge mütsi ja siis järgmine päev leidsin lilla mütsi ja mina muidugi pidin selle ju saama, sest otsisin Eestis niiiniiiii kaua sellist mütsi aga ei leidnud. No ja kuna siin on ju talv ikkagi, siis kulub müts marjaks ära :) Ja siis oleme me hakanud hiina toidu austajateks. Riis kõik võimalike kana variantidega on väga kuum teema mel praegu. Poest oleme leidnud omale uued lemmikud TimTami küpised, mis on šokolaadiga ja üli maitsvad ja siis veel riisileivakesed erinevate maitsetega...kõige kõigemad on päikesekuivatatud tomatitega ja murulaugu-hapukoorega.
Meie suureks üllatuseks elab meie hostelis lisaks hunniku asiaatidele ka 1 Melbournist pärit gay guy ja 1 UK pärit hetero :) nimesi pole veel küsinud. Väga sõbralikud ja lahedad tüübid on.
 Aga nüüd siis Kings Parkist ka. Peale hommikusööki suundusime jobshopi ja aussijobi, et uus töö leida. Hetkel midagi kindlat ei ole aga homme hommikul lähme tagasi ja kui veab saame uue töö...niiet pöidlad pihku kallid sõbrad :) Peale päeva kohustulikku osa ehk siis töö otsimist läksime Kings Parki. Taaskord käisime läbi hiinakast ja võtsime pikniku materjali kaasa. Teekond Kings Parki oli päris ekstreemne, sest olime väiksed liiklushuligaanid, kes vurasid suvalises kohas üle tee. Kui olime tervena teisele poole teed jõudnud, siis hakkasime mööda treppe üles ronima...päris paras trenn oli ikka aga see oli seda väärt. Üles jõudes oli sealt avanev vaade võrratu...nägi põhimõtteliselt tervet Perthi linna. Jalutasime ja imestasime kui ilus kõik ikka on...
Ahjaaa...minu väike mitsubishi on igalpool ikka levinud. Nägin seda Kuala Lumpuris ja siin Perthis olen ka igapäev näinud...täna nägin isegi 4 autot...valget ja 2 punast ja sinist :)

Heirisson Island

Kuna pühapäeval on enamus linna välja surnud, sest poed on kinni, siis otsustasime koos Laurega minna Heirisson Islansile, kus on kägurud. Jalutasime sinna mööda Swani Riveri äärt, mis meenutas natuke Pirital jalutamist. Võtsime Hiina kiirsöögikohast riisi kanaga kaasa ja hakkasime astuma Sinna kohale jõudmine võttis aega umbes tunnike. Kohale jõudes läksime väravatest sisse ja hakkasime kägurusi otsima :) Tegime saarekesele ringi peale ja kartsime juba, et ei näegi kängusi. Nemad vanad kavalpead olid täitsa lõpus, seal, kus väljapääs oli. Vaimustus oli niiiiiiii suur, et tegime ikka meeletult pilte neist. Nad on nii armsad ja pehmed. Alguses ei julgenud neile väga lähedale minna kuna kartsime ära hirmutada aga võtsime julguse kokku ja läksime nende juurde. Nad lasid endale isegi pai teha...nii mõnusad ja pehmed olid. Olime nende patsutamisega nii ametis, et ei märganudki kui 2 käguru meie kottide juurde ronisid...meil oli kilekotis riisileivakesi, mida nad hirmsasti kätte tahtsid saada. Kujutasin juba ette kuidas üks neist võtab mu väikse käekotikese hambu, kus olid mu pass ja raha ning pistab sellega jooksu :) Õnneks nad nii kavalad ei olnud.
Peale kängude külastamist jalutasime üle silla South Perthi poole, mis pidi olema nii öelda rikkurite rajoon. Oi oi kui ilusad majad seal on ja milline suur park jõe ääres, kus on välijõusaal ja puha. Tegime siis suure suure ringi ja tulime hosteli poole tagasi kuna õhtu hakkas kätte jõudma ja väljas läks juba hämaraks.  Istusime ja puhkasime ja siis läksime Laurega kohalikku pubisse istuma. Laure rääkis meile, et leidis endale tripi kaaslased. Nimelt tahtis ta minna Darwinisse aga autoga, sest siis näeb kõike. Gumtrees ringi surfates leidiski ta 3 sakslast, kes lähevad 4 nädalasele roadtripile ja lõpuks jõuavad Darwinisse. Oi kui kade ma olen...nii vinge lihtsalt 4 nädalat ringi trippida ja kõike näha ja katsuda. Aga meid ootab see kõik ees kui auto saame ostetud...

Mandariini paradiisi viimased päevad

Reedel oli siis meie viimane tööpäev mandariinifarmis. Nagu ikka sadas jälle vihma. Hommikul korjasime veidike mandariine ja siis korjasime apelsine. Apelsine oli lihtsam korjata, kuna need olid suuremad ja Pin täituss kiiremini aga vihmaga ei ole eriti tore korjata, sest riided saavad läbi märjaks. Lõuanani korjasime mandariine ja siis ülejäänud päev oli vaba. Rääkisime prantsuse tüdruku Laurega juttu ja tšillisime niisama. Laupäeva hommikul tuli farmi manager John meile järgi ja viis meid Midlandi rongijaama kust sõitsime Perthi tagasi. Kurb oli lahkuda, sest selle lühikese aja jooksul sai see väike hubane hütike meile juba armsaks.
Teel Midlandi rääkisime Johniga autos päris palju juttu...ta rääkis meile teistest eestlastest, kes tema farmis töödanud on ja andis meile infot, kuhu poole edasi liikuda. Rongijaama jõudes kallistasime Johni ja lahkudes soovis ta meile edu ja ütles, et kui midagi vajame, siis võime alati tema poole pöörduda. Loodan väga, et järgmistes farmides kuhu satume on sama sõbralikud inimesed nagu esimeses.
Pethi jõudsime kella 1 ajal päeval. Viisime oma kodinad hostelisse ja läksime linna peale kolama. Saime Laurega kokku ja jalutasime mööda linna ringi. Õhtul läksime Laure hostelisse The Old Swan Valleysse. Minu esimene reakstioon sellest hostelist oli Vauuuuuu. See oli nagu paradiis. Seal on oma pubi, saab snookerit mängida, laua tennist mängida, telekat vaadata ja seal on isegi väike kino. Võtsime väiksed joogid ja istusime maha...meiega liitusid veel 1 inglise ja 1 norra tüdruk, kes olid Laure toakaaslased. Jõin Malibu rummi scweppsiga ( ma ei tea kuidas seda kirjutatakse :D)...täitsa lõpp kui hea see oli, lihhtsalt võrratu. Otsustasime snookerit mängida...nalja sai päris palju, sest pole just eriti vilunud sellel alal aga hakkama saime.
Kuna oleme vanurid, siis otsustasime 9 ajal hostellise kobida, sest väsimus tuli peale ja pimedas pole just eriti tore Perthi linnas liigelda. Väga palju on purjus aborigeene linna peal liikumas ning neist ei räägita just meeldivaid jutte.