Alates esmaspäevast oleme usinasti käinud aussijobis ja jobshopis uut tööd otsimas. Siiani on vaikus. Probleem nimelt selles, et meil ei ole veel autot ja see on ka keeruline, et me tahame ühte kohta tööle minna. Kolmapäeval oli pakkumine veini istandusse viinamarju purustama aga ei saanud sinna, sest meil pole ju autot. Neljapäeval uuesti aussijobi minnes oli neil 1 koht sinna veel vaba aga meid on ju kaks. Kohtasime seal tööbüroos ka kahte eesti tüüpi...päris muhedad tüübid olid. Neljapäeval peale aussijobist käimist oli tuju kehva ja jalutama minna ei tahtnud. Tulime varakult tagasi hostelisse, et hakata netist tööpakkumisi uurima ja samas ka autot otsima. Nagu arvata oligi, siis tööd miskit ei leidnud ja normaalsete autode hinnad käivad hetkel üle jõu. Passisime veidi hostelis ja siis läksime jalutama, sest muidu oleks ma hulluks läinud. Jalutasime ühele jalka väljakule meie hosteli lähedal ja hakkasime uuno kaarte mängima.
Kui jahedaks läks, siis otsustasime poest läbi minna, et väike vein osta. Õhtul tegime süüa ja jõime veini. Muide siin saab 5.50 eest ülikobeda veini. Kui Eestis on odavad veinid suht jubedad, siis siin on need väga head ja maitsvad. Reedel hommikul olime jälle kell 10 aussijobis platsis ja meie üllatuseks oli seal väga vähe inimesi, tavaliselt kui sinna veidi peale 10 jõuame, siis on järjekord sõiduteeni aga seekord ei olnudki järjekorda. Kuulasime siis tööpakkumised ära ja ei miskit uut, tahetakse kvalifikatsiooniga kokkasi, ettekandjaid ja lapsehoidjaid. Üks tööpakkumine jäi kõrvade vahele, roadhouse kuskil Western Australias...täpset kohta ei tea aga sinna oli vaja mingeid aiatöid tegema. Muidu ülihea pakkumine, sest see on hea võimalus rahakogumiseks, kuna roadhouse asub tsivilisatsioonist kaugel ja raisata pole seal millegi peale aga jällegi oli sinna vaja ainult 1 inimest, seega jäi ära. Olime suht pettunud ja nördinud, et jälle ei leidnud midagi aga siis üks tore töötaja seal süstis meisse natuke positiivsust ja ütles, et kui esmaspäevaks mingeid farmitöid ei teki, siis saadab meid country pubi, et sinna oleks vaja lapsehoidjat ja ettekandjat-köögiabilist. Ütlesime, et meil pole sellelaadset kogemust aga tema ütles, et pole hullu, vaatab, mis teha annab. Loodame siis, et uus nädal toob positiivseid uudiseid. Hetkel meil veel raha on, niiet saame kuulõpuni ilusti hakkama aga tööle tahame ikkagi kiiresti saada, kuidagi kasutu tunne on muidu. Ja tahaks juba šoppamas ka käia, siin on tegelikult suhteliselt odav kui raha on :) Ilusad mantlid ja kingakesed ja puha...ja lahedaid päikseprille on ka palju.
No comments:
Post a Comment