Nonii, meie privaatelu sai siis läbi...2 nädalat tagasi teisipäeval poodi minnes ütles meile Lesley, et meile tulevad toakaaslased. Kui aus olla, siis polnud see just eriti meeldiv üllatus, kuna olime juba harjunud omaette olema ja tegema asju nii nagu meile meeldib. Õnneks meil vedas ja saime väga toredad saksa tüdrukud toakaaslasteks...mõlemate nimed on Sandra. Üks on 22 ja teine 27. Sõbralikud ja vahvad tüdrukud. Hetkel on meil siin jube palju sakslasi...10 vist äkki, peale selle tuli veel 4 inglast, veel 2 saksa tüdrukut ja 2 Austraallast.
Oleme nüüd siis 3 nädalat siin lähedal linnas Renmarkis mandariine käinud korjamas. Viimased 2 nädalat olid reede ja laupäev vabad aga see laupäev pidime üllataval kombel tööle minema. Kui toakaaslased mulle seda ütlesid, siis ei uskunud neid ja küsisin Lesleylt üle...ja nii oligi...ei tea mis neil siis järsku juhtus. Kuna oli reede, siis ei olnud ma just väga õnnelik, et pean laupäeval 6.15 kargu alla ajama ja tööle minema. Aga noh...millal töö tegemine enne pidutemist seganud on J Kluppi läksin ikka Carolina, Mary ja kuttidega J Oleks ka ühele maja peole peaagu läinud aga otsustasime siiki koju tulla ja taaskord terrassil olla. 3,5 tundi und ja siis tööle. Polnudki nii hull kui kardsin...puu otsas magama ei jäänud. Ja kuna reede õhtu oli järjekordselt tore, siis oli see vähest pnd väärt. Kusjuures nägin mandariini peal ühte mürgisemat ämbliku...Redbacki. Õnneks ta mind hammustada ei tahtnud...selline pisikene oli, mina ikka kogu aeg arvasin, et nad on suured aga vot ei olegi. Väiksed aga jube ohtlikud. Kristi googeldas ja leidis, et selle tüübi hammustamise tõttu võib ära ka surra...14 inimest on surnud. Meie nägime isast, kuna need on pisemad. Mina, naiivne nagu ma olen, arvasin, et sellest võib ainult haigeks jääda ja mitte ära suura :S Päris heameel on ikka, et enam ei pea mandariine korjama...loodame, et mitte kunagi. Olen juba vaikselt vist mandariinide üledoosi ka saanud...kui korjan, siis ikka söön ka neid ja päris palju.
Reedel oli meil siis jällegi vabapäev..või vähemalt nii me arvasime. Uni läks juba varakult ära ja siis otsustasin vaadata läpparist Gossip Girli. Plaan oli ka tennist mängima minna kuna olen paar päeva Maryga ping pongi mänginud ja tuli tahtmine ikka tennist ka nagu mängida. Tegelikult oli see pingpongi mängimine suht naljakas kuna me kumbki pole eriti professionaalid aga hakkama saime. Eniveis...kui mina oma seriaali vaatasin ja valmistusin Maryga jalutama minemiseks, siis koputas meie uksele äkki Lesley. Küsis meilt, kas tahame püsivat tööd...Jaanuarini. Esimene pool sobis meile väga hästi aga jaanuarini siin nagu olla ei tahaks. Aga olime siiski nõus. Nimelt on meil homme Renmarkis pakkimisfirmas proovipäev. Reedel käisime seal kohapeal ja saime hunniku paberimajandust jälle kaasa. Töökoht iseenesest jättis parema mulje kui eelmine koht. Peame kandma ilusat oranži vesti nagu teetöölised J Ja üks naljakas reegel on seal ka...haisemine on keelatud J Kui tunned, et haised higijärgi, siis pead omale deodoranti peale laskma. Tööpäev algab meil hommikul kell 7 ja lõpeb 16.30...niiet päev algab meil vara. Igatahes on see parem kui korjamine, sest see ei olene ilmast ja tunnitasu on ka...20.37, mis on väga hea. Üritame siis homme võimalikult hea mulje jätta ja tublid olla.
Veidikene lõi see uus töö meie plaanid sassi, kuna tahtsime kuskile mujale linna minna aga ei saa ju sellist head tööd vastu võtmata jätta. Auto ostmise plaanid matsime hetkel maha, kuna ei tea kas enam on mõtet osta...oleme juba 4 kuud Aussis olnud ja mõneks kuuks pole nagu mõtet osta, sest tahame märtsis Aasiasse põrutada. Eks näis kuidas siin läheb...plaanid muutuvad igapäev. Homme helistan Tasmaaniasse, et detsembris sinna kirsse korjama minna. Kui piisavalt raha koguda jõuame, siis tahaks enne seda Carolinaga koos Alice Springsi puhkama minna. Loodame, et siis läheb nii nagu plaanime või vähemalt osaliselt J
No comments:
Post a Comment