Costi orjad

Meie väikeses linnakeses on selline firma nagu Costi, mis tegeleb siis tsitruseliste pakkimisega. Kuna Egle ja Signe töötasid seal, siis soovitasid nad meil ka sinna minna, kuna Eestlased pidid seal hinnas olema. Seal töötab veel peale meie 4 eestlast, enne oli 6 aga meie toakaaslased tulid sealt ära, sest läksid trippima mööda Aussi. Käisime siis seal kohapeal avaldust täitmas ja väikesel intervjuul. Öeldi, et tulge esmaspäeval 8.20 proovipäevale. Läksime siis kohale ja kohe pandi täie tambiga tööle J Lepingud ja asjad visati kohe näppu ja hakkasimegi siis seal tööl käima. Kahju on sellest, et muu jaoks eriti aega ei jää, sest tööpäevad on seal väga pikad 8.20-21 või isegi rohkem aga palk on ka päris hea. 18.92 tunnis, sealt lähevad maksud maha aga ikkagi palju parem kui korjamine. Seal teenime 1 päevaga sama palju kui korjamisega terve nädala peale kokku. Keskkond on seal muidugi pingeline, kuna ülemused on kreeklased ja muudavad oma meelt igasekund aga muidu on seal muhe olla, töökaaslased on väga vahvad ja sõbralikud. Meie arvasime, et hakkame alles järgmine nädal tööle, kuna alguses meile nii öeldi aga tutkit kohe hakkasime täie rauaga tööle. Vähemalt teame, mis kell meil tööpäev hakkab ja saame igailmaga töötada. Tööpäev näeb siis välja nii, et 8.10 hommikul viiakse meid siit tööle, siis 8.20 võtame oma kaardi ja logime ennast tööle, kell 10 on 15 mintsane paus. Kell 12-12.45 on lõunapaus, kell 15.15 on 15 mintsa paus, kell 18.30 on õhtusöögi paus ja kuii töötame kauem kui 21ni, siis on 20-20.10 ka veel paus. Puhke ruum on meil selline väike putka, kus on külmkapp, rösterid, mikrolaineahjud, kuumvesi, tee ja kohvi. Üsna luks värk.  See nädal oli meil neljapäev vaba ja nüüd on lauopäev – esmaspäev vaba. Läheme alles teisipäeval tööle, kuna homme tuleb 2 uut tüdrukut proovipäevale.  Vabaduuuus :D Nüüd hakkab nii olema, et poes saame ainult pühapäeviti käia, siis ostame terve nädala toidu ära, pühapäev on ka koristasispäev ja pesupäev, sest muul ajal ei ole aega seda teha. Täna läksid meie toakaaslased minema ja saime oma toa kujundada nii nagu ise tahame J Nüüd on külmkapp meie ja kapis on ka palju ruumi, saime neilt riidepuid ja mõne riidehilbu ka mida nad ise kaasa ei võtnud. Meie tööks on siis  mandariinide, apelsinide ja sidrunite pakkimine ja sorteerimine. Igaüks seisab ühe liikuma liinitaga, kuhu hakkavad siis viljad tulema ja meie peame koledad välja sorteerima ja teised ära pakkima. Töö iseenesest ei ole raske, vahepeal on küll kahtlusi, et kas see mandariin on Compa ehk siis 1 ja 2 klassi vahepeale või on siis 2 klass. Koledad viskame ämbrisse, mis lähevad mahlaks ja teised saadame mööda teist linti tagasi. Meie supervisorid konrtollivad üle, millised viljaad tagasi saadame ja kui miskit valesti on, siis tulevad ütlevad meile, sama on ka pakkisel...Igale kastile paneme triipkoodi kleepsukülge, kus on number peal, selle järgi saab supervisor teada, kelle kast see on. Meie ülemus Helen ei taha ideaalset kasti, sest see tähendab, et loobime liiga palju häid vilju välja...kui kastis on mõni vale vili, näiteks mõne plekiga rohkem kui muidu lubatud, siis sellest ei ole midagi hullu. Erineva suurusega vilju peab erinevalt pakkima. Iga liini juures on tahvel, kuhu kirjutatakse kuidas selle liini vilju peab pakkima. Näiteks 4x3x5x3 – Esimene rida 4 vilja, siis 3 ja nii edasi, 5 näitab mitu rida pean olema ja 3 näitab, siis mitu korrust peab olema. Siis on seal veel kirjas, kas peab pakkima up või side ehk siis kas ots ülespoole või külili.

Reedel topiti meid autopackeri peale proovile, mulle see üldse ei meeldinud ja loodan, et ei pea seal tööle hakkama. Jama on selles, et meil on väga palju asiaate seal ja vähe eurooplasi ning meie ülemus arvab, et asiaadid on rumalad ja seega neid sinna autopackeri peale ei taha.