Viimasel nädalal töötasime ühes teises pakkimismajas, mis kuulus samale firmale aga asus kaugemal. Niisiis pidime me ärkama juba 4.50, et kuskil 45 -50 km kaugele tööle sõita. See oli omaette huvitav koht, sest seal pakiti ainult masinatega ja ülemusi seal üldse kohal ei olnud, olid ainult supervisorid, kes õnneks olid sõbralikud ja toredad. Esimesel päeval uues kohas tööl olles läksime apelsine sorteerima. See näeb siis välja nii, et masinast tuleb hästi palju apelsine ja siis meie peame kibekiiresti koledad välja sorteerima. Töö iseenesest pole raske ega midagi aga päev otsa liikuva lindi vaatamine paneb pea valutama ja süda kippus ka pahaks minema. Õnneks saime erinevaid asju teha. Näiteks saime jälle mingeid igivanu apelsine ümber pakkida :)
Kuna ilmad hakkasid kuumaks minema, siis tehti meie ainuke Loxtoni bassein lahti ja nii saigi viimane nädalavahetus basseini ääres lebotatud ja niisama tšillitud. Laupäeval oli Denissil, iiri türukul plaanis pitsa õhtu teha. Tema ja tema abikaasa Mark kutsusid siis mind ja Carlonat ka. Hüpasime woolyst läbi ning ostsime kana, ananassi ja juustu – pitsa õhtu võis alata. See oli tegelikult rohkem söögikooma. Reedel otsustasime rõdul istuda nagu ikka ja peale seda kluppi tantsu lööma minna. See reede ei olnud nii vinge pidu kui eelmine aga käras kah. Natuke alkoholi ja iga pidu võib tore olla :) Eriti veel kui ise selle eest maksma ka ei pea. Nimelt minu üks lemmikloomadest Mark, otsustas, et kuna see oli minu viimane reede Loxtoni klubis, siis teeb mulle kõik joogid välja, mis ma tahan :) Terve õhtu hoolitses ta selle eest, et mul klaas käes oleks. Kui rõdul istusime, siis tuli kellelgi idee, et võik apelsine vale käega vastu võrku loopida. Teha võis 3 sammu ja siis pidi viskama nii kõvasti kui jaksasid. Nalja sai nabani, sest see nägi suht kentsakas välja. Mina siis esindasid Eesti osavaid naisi. Vise oli päris totter ja läks vastu lampi...hea, et pirn katki ei läinud. Üks selline lahe juhtum oli veel. Kevin..meie iiri kutt oli jutuhoogu sattudes kogemata Deiniss ühte iiri tüdrukut vastu nina löönud. Ta siis vabandas hullult ja ütles, et Deniss võib talle kõrvakiilu anda, tema aga ütles, et ta ei ole piisavalt tugev ja ei taha seda teha. Andis siis selle ülesande mulle....ja mis te arvate, mis ma sellepeale tegin:)? Virutasin tüübile ikka päris korraliku litaka, nii, et põsk roosa oli.
Kui klubist tagasi tulime, siis kuulsin kisa väljas ja nagu ikka reedeti oli meie hosteli inimeste ja mingite kohalike vahel puhkenud tüli. Nimelt oli asi selles, et minu üks lemmikloomadest ehk siis Jack otsustas veidi nalja teha. Arvas tema, et meie hosteli kutid tulevad klubist ja viskas ühte apelsiniga. Selgus aga, et see oli keegi kohalik, kes ei olnud selle üle üldse kohe õnnelik. Kui Jack taipas, et tegu ei ole meie inimesega, siis ta vabandas ja ütles, et pidas teda kellekski teiseks aga oli juba hilja. Need oli nii marru läinud, et tahtsid hostelisse sisse tulla...meie omad siis jooksid mööda maja ringi ja panid uksi lukku, et nood sisse ei saaks. Kuna meil köögiaknad veidi irvakil on, siis keegi oli sealt nõudekuivatus- resti pealt panni kätte saanud ja hakkas seda vastu hostelit loopima. See mürgel ajas aga hosteli manageri üles, kes ei olnud sugugi õnnelik selle üle mis toimus.
Kuigi vahepeal sai vingutud, et jube igav ja nõme on nii väikses kohas nii kaua elada, siis tegelikult olen ma õnnelik, et seal olla sain, sest kohtasin nii palju erinevaid ja üliägedaid inimesi, kellest enamus jäävad mulle elulõpuni meelde :) Õnneks kohtan ma enamusi neist veel Tasmaanias, kuid mõndasi ei näe ma enam kahjuks kunagi.
No comments:
Post a Comment