Eelmine laupäev töötasime pakkimises mõne tunni ja siis kobisime kodu poole. Käisime Carolinaga poes ja tagasi tulles sõitsid meist mööda meie Italiaanod Stefano ja Matteo...pidasid siis auto kinni ja küsisid, et kas me tahaks nendega Hobartisse minna. Kuna meil midagi paremat niikuinii teha polnud, siis olime nõus ja läksimegi mõneks tunniks suurde linna. Käisime window šoppamas ja jäätist söömas. Üsna mõnus oli vahelduseks uusi inimesi näha, sest siin väikses külas näeb kogu aeg samu inimesi. Teekond Hobartisse on üsna kurviline ja kogu aeg peab sõitma mäest üles ja alla. Kuna ma karuselle ei kannata, siis läks mul selle teepeal päris mitu korda süda ikka väga pahaks, hea, et ropsi peatust ei pidanud küsima :)
Reede õhtuti meil siin hostelis eriti midagi ei toimu aga laupäeviti küll. Siin majas kus meie elame on üsna igav, kuna siin on palju asiaate aga laupäeva õhtuti käime Carolinaga Shedis istumas ehk siis telkijate hängimismajas. Seal on palju erinevaid ja huvitavaid inimesi koos ja nalja saab alati. Eelmisel laupäeval käisid meil külas meie hosteli endised 3 elanikku, kellega mina ja Carolina väga hästi läbi saime...hea ja tore olid neid jällegi näha...nüüd elavad nad siin kõrval linnas.
Kuna hetkel on mul jube palju vaba aega, siis sisustan seda ohtrate jalutuskäikudega. Noh päevas tuleb keskmiselt 20 km ikka ära. Olen siin hostelis nii mõnedki inimesed jookma ja jalutama pannud :) Asiaadid imestavad, et ma igapäev nii palju jalutan ja kui viitsin, siis veel jooksen ka. Käisin mina kolmapäeval IGAs ehk siis kohalikus toidupoes ja järsku tuli minu kõrvale vanem naisterahvas ja ütles mulle...küll sina teed ikka palju trenni, igapäev näen sind kas jalutamas või jooksmas :) Vot nii väikses kohas elan. Muidu on siin inimesed ka väga sõbralikud, alati lehvitavad või teretavad.
No comments:
Post a Comment