Peale 40 mintsast bussisõitu jõudsimegi väiksesse linna nimega Huonville. Linn ise on väga nunnu...asub orus, niiet mäed on ümber ringi. Hostel ise on...jah...kallis on. Nädal on 160 dollarit ja tagatiseks pidi jätma 150 dollarit. Muidu oleks ok, et see suht kallis on, kuna on eurokas aga vot mõned asjad ajavad ikka kopsu üle maksa. Näiteks see, et soojadušši all käimiseks peab toppima masinasse 1 dollari, mille eest saab siis 5,5 minutit sooja vett...täielik ajuvabadus. Põhjuseks on see, et eelmine aasta pesid inimesed duššiall riideid ja raiskasid liiga palju sooja vett. Lisaks sellele on meil hostel turvakaameraid täis, ainult toas pole ja vetsudes ka mitte. Selle annaks ka veel andeks, kuna hosteli uksed on 24 h lukustamata ja elutoas on meil näiteks suur plasmateler, siis turvalisuse mõttes on see hea. Hosteli omanik on meil kuskil 35-40 aastane rahaahne Gei mees, kellele vaba ajal meeldib noori asiaadi poisse täis joota. Hosteli manager on mingi eit, kellele meeldivad ainult Asiaadid :) Üsna vahva. Õnneks on hostelis väga palju lahedaid inimesi ja väga palju on inimesi meie eelmisest hostelist. Kõige lemmikumad on LAV-ist pärit Gemma, Tšehhist pärit Mike ja siis 2 saksa kutti, kellest 1 on meie eelmisest hostelist ja teine on tema sõber. Peale nende on siin veel palju toredaid inimesi.
Linn on suurem kui Loxton, siin on isegi subway. Poeni on kuskil 15 mintsa jalutamist, mis on hea, sest pean oma 10 000 sammu ju täis tegema :) Reedel tulid meie hostelist veel 2 tüüpi siia, niiet osaliselt on tunne nagu oleks kodus. Laupäeval oli meil väike grill ja peale seda hängisime Carolina ja teiste toredustega piljardi-pingpongi majakeses. Saksa kutid Richard ja Philip on uskumatud koomikud, naersime ennast eile ikka päris korralikult ribadeks. Muide Richardiga sain tuttavaks Loxtonis...õpetasin ta ükskord riisi keetma :D On teine alles 19 ja äsja pesast välja lennanud. Loodan südamest on kirsside korjamine on siis seda ootamist väärt. Muidu on mõnus ja tore aga teatus asjad ajavad lihtsalt marru...soojavee värgist ei saa ma vist kunagi üle. Käin külma dušši all aga eile siis annetasin neile selle 1 dollari, olgu õnnelikud ja ostku omale midagi ilusat. Kui siin pole nii toredaid inimesi, siis oleks lausa piin siin olla. Tihti tekib küsimus, et mis ma selle 160 dollari eest siis saan, kui isegi mitte sooja vett. Ja kui nad meid tööle transpordivad, siis peame igapäev maksma bensuraha 5 dollarit. Uskumatud röövlid. Lüpsavad ikka mõnuga vaeseid backpackereid. Nonii, mõtlesin, et lähen teen keskpäevase jooksuringi aga kus sa sellega...väljas sajab....jälle. Ei saa isegi pesu pesta, sest väljas kuivatada ei saa ja kuivati eest ma 3 dollarit ka välja ei käi...unistagu edasi. Kuna riideid on üsna palju, siis pole kõige hullem. Homme peaks olema parem ilm...loodame :) Muide...võib-olla saame enne kirsside korjamist maasikaid korjata :) see on täielik röövimine, sest päevas teenid kuskil 40 dollarit ainult, kui oled enam-vähem korjaja aga parem kui mitte midagi, sest vähemalt saab siis üürigi makstud ja ei pea oma sääste ära raiskama. Ootame ja loodame, et varsti on siis meie kord tööd saada, kuna asi käib nimekirja alusel. Kui hostelisse saabud, siis pannakse nimi töölisti kirja. Varsti uued uudised :)
No comments:
Post a Comment